Autojuhitüübid Eesti teedel
Teema ei ole kõige uuem muidugi - vist eelmisel aastal sattus kuskil ette, aga ehk ei ole kõik peale sattunud.
Tunned ära enda? Tuttava? Igatahes tänases liikluspildis on teatud tüübid kohe kindlasti kergesti ära tuntavad ....
Autojuht nr 1.
Roolis istudes on tal peas punane barett (või soni või karvamüts). Raevukalt unnates liigub auto teise käiguga ja mitte üle 40 kilomeetri tunnis. Kui
ta on vasakpöördel (keeleots paikneb tal sel juhul esihammaste vahel), on ta autosolijail keelanud kuuldavalt kõnelda. Abikaasa istub tagumisel istmel
diagonaalselt juhiga. Tunneb hirmuga
segatud viha kõigi vastu, kelle auto on hiljem tehtud kui 1990. Teel Haapsalust Narva paksu jopet seljast ära ei võta.
Autojuht nr 2.
Suurel maanteel sõidab ta teile sappa ja sinna ka jääb. Te võite alandada sõidukiirust poole aeglasemaks, aga ta hoiab teist kinni nagu puuk. Te võite
LE ettekirjutusi ignoreerida, teha meeleheitliku sööstu ja mööduda kaheksast palgiveoautost teie ees, aga ta loovib ikka sabas, pole muretki, et
kuskile kaoks. Kui teil küllalt saab ja tee äärde seisma jääte,sõidab teist mööda, suurest arusaamatusest silmi pööritades või käsi laiutades. Ei tule
selle pealegi, et ta teile närvidele käib. Terve ülejäänud tee paikneb teil ees (85 km tunnis) nagu juhmard.
Autojuht nr 3.
Tal on Eestis 12 äri. Ta peab olema tunni pärast siin ja tunni pärast seal. Tuleb Pärnust Tallinnasse kolmveerand tunniga. Kui politseinik ta kinni
peab, mees pikalt ei kauple. Probleeme ei ole, ta on tegude mees. Jagab politseinikele aknast viiesajalisi, nagu tuvidele küpsiseid ja sõit läheb
edasi.
Autojuht nr 4.
Ajab õigust taga. Karjub ja röögib oma autos, nagu vajaks keegi sünnitusabi. Pritsib tuuleklaasi nii märjaks, et autole kuluks paigaldada kojamehed,
mis käivad seespool. Kui mõni auto vahele tuleb, peksab peopesadega vastu rooli ja tihub meeleheites nutta. Ta on nõus Moskvitshiga kraanat rammima,
et see ainult tema ette ei pääseks. Kui operatsioon kraanaga õnnestub, saab tema haige hing pisutki leevendust (võimuvõitlus tööl, vana naine ja
ülikõrge laenuprotsent). Kui kraana talle siiski ära teeb, viitab mehe kollane jume, et ülim aeg südame pärgarterite operatiivseks väljavahetamiseks
on saabunud.
Autojuht nr 5.
Autosõit on tema elu, kirg ja eneseteostus. Nagu alevipensionäril aiamaa ja modellikooli õpilasel värskendavad maskid. Kui foori tagant minema
kihutab, lendavad kaassõitjad vastu seljatugesid (nii juhtub veel reaktiivlennukis). Näonahk tõmbab pingule ja kõrvad saavad kukla taga kokku. Iga 60
meetri tagant vahetab käiku ja sõidurida. Rapsib käigukangiga nagu kolmeaastane. Ristmikul pidurdab hüsteeriliselt, nagu oleks foor äkitselt põõsast
tee peale karanud. Selle järgi, mitmest autost koduteel mööda sõidab, võib päeva õnnestunuks või läbikukkunuks hinnata.
Autojuht nr 6.
Kui te tahate noorelt halle juukseid, istuge autosse, mille ta hiljaaegu sõbralt kingituseks sai. Sõitma asudes venitab istme viimse võimaluseni ette.
Surub rinnad vastu rooli ja nina vastu akent. Küünarnukid tõmbab kokku nagu makaak. Ei lähe tal käigud sisse, ei näita ta suunda, öösel unustab tuled
põlema panemata. Suurel maanteel alustab ühest ja samast autost möödasõitu viis korda. On juba peaaegu möödas, aga avastab siis kilomeetri kauguselt
teerulli lähenemas ja litsub ettenägelikult pidurile.Kuuendal katsel pigistab rooli, nii et sõrmeküüned sinised, aga ei võta tema auto silindrid
seekord kiirust üles, tee mis tahad ja vastusõitja keerab põllule. See on jube!
Autojuht nr 7.
Kui ta läheb bensiinijaamas raha võtma või poodi sukkpükse ostma või lapsi lasteaeda viima või sõbranna juurde Pablo Neruda luulekogu laenama,unustab
ennast kolmeks tunniks lobisema. Ja auto seisab valgustamata täpselt keset teed. Keegi ei saa välja ega sisse ega mööda ega ümber. Iga normaalne mees,
kes niisuguse pärast lõksu on sattunud, peksab lähedal olevad prügikastid lömmi ja teeb õhtul pubis suuremat sorti arve. Pubist tulles rihib
totaalselt küljeplekid ära ja ajab pärast naabrinaise poolsandiks.
|